Tulemused ja andmestikud

DigiEfekti projektis uuriti Eesti üldhariduskoolides digitaalsete õppematerjalide kasutusviise ja eesmärke ning õppeprotsessi, õpilasi, õpetajaid, klasse ja koole iseloomustavaid tunnuseid ning nende omavahelisi seoseid. Täpsemalt oli projektil neli eesmärki.

1. Koostati digitaalsete õppematerjalide kasutusviiside raamistik, tuginedes loodusainete, matemaatika ja eesti keele tundide vaatlustele 3., 6. ja 9. klassides ning vaadeldud tundide õpetajatega läbiviidud intervjuudele. Täiendavalt kasutati õppeprotsessi kirjeldamiseks koolides laialdaselt kasutusel oleva e-õpikute komplekti Opiq logiandmeid.
2. Kirjeldati koostatud raamistiku ja logiandmete alusel digitaalsete õppematerjalide kasutusviiside esinemissagedust.
3. Koostati erinevate küsimustike, testide ja registriandmetele tuginevalt andmebaas, milles on kirjeldatud õpilaste kognitiivseid ja mittekognitiivseid oskusi ning nende kujunemisel olulisi taustategureid. Õpilaste kohta koguti andmed peamiselt otse neilt, aga osaliselt ka lapsevanematelt ja õpetajatelt. Lisaks koguti andmed õpilaste loodusainete, matemaatika ja eesti keele õpetajate kohta ning kirjeldati kooli taustaandmeid.
4. Koostati prognoosimudelid digitaalsete õppematerjalide kasutusviiside ja neid toetavate või piiravate tegurite efektist õpilaste kognitiivsetele ja mittekognitiivsetele oskustele ning testiti nende mudelite kehtivust. Lisaks selgitati välja, kui suur osa prognoositavatest tunnustest on kirjeldatav indiviidi ja kui suur osa klassi tasandil.

Andmeid koguti 62 klassi õpilastelt 14 koolist. Vaadeldi 93 õpetaja tunde, enamasti vaadeldi ühte tundi, aga osale õpetajal ka mitut tundi. Koolide valik oli eesmärgipärane – uuringusse kaasamisel jagati kõik eesti õppekeelega Eesti üldhariduskoolid, milles on 3., 6. ja 9. klassid kolme gruppi kolme tunnuse alusel: 1) akadeemilised tulemused riiklike eksamite ja tasemetööde põhjal, 2) koolirahulolu riikliku küsitluse põhjal, 3) digivalmidus erinevate sisendite põhjal (riiklik digipädevuse tasemetöö, kooli enesehinnang, koolirahulolu uuringu vastavad küsimused kooli töötajatele ja lapsevanematele). Kolm eristatud gruppi olid tulemuste põhjal ülemisse, keskmisesse ja alumisse kolmandikku kuuluvad koolid. Valimisse võeti ainult ülemisse või alumisse gruppi kuuluvad koolid. Kolme tunnuse kahe taseme põhjal moodustus kaheksa gruppi (kõrge-kõrge-kõrge, kõrge-kõrge-madal, kõrge-madal-kõrge, kõrge-madal-madal, madal-kõrge-kõrge, madal-kõrge-madal, madal-madal-kõrge, madal-madal-madal). Igas grupis moodustati pingerida vastavalt koolide tüüpilisusele (näiteks kõrge-kõrge-kõrge grupis oli pingereas esimene kool, mille oli kolme tunnuse keskmine skoor kõige kõrgem). Koole värvati pingrea alusel; kui üks kool ei nõustunud uuringus osalema, siis pöörduti pingereas järgmise poole. Pingeritta ei paigutatud koole, mille kohta andmed puudusid vähemalt ühe tunnuse puhul.

Allolevast tabelist leiate kõik DigiEfekti projektis kogutud andmed, nende põhjal valminud raportid ja ka andmekogumisinstrumente.

Loodame, et leiad kogutud andmete ja raportitega tutvuda. Tudengina leiad siit endale kindlasti rohkelt inpiratsiooni ja ainest kooli- ja lõputöödeks. Esmalt soovitame lugemiseks: DigiEfekti projekti põhitulemuste kokkuvõtet. 

Infot juba selle andmestiku põhjal avaldatud publikatsioonide kohta leiad ETISest. 

Täname veelkord kõiki uuringus osalenud koole, nende toredaid õpetajaid ja imelisi õpilasi, ilma kelleta poleks neid andmeid olemas!