Projekti tutvustus

 

DigiEfekt on Tartu Ülikooli poolt Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusel 1. maist 2020 kuni 30. aprillini 2023 läbi viidud teadusprojekt, mille eesmärgiks oli mõista, kuidas digitehnoloogiate kasutamine avaldab efekti õpilaste õpitulemustele. Digitehnoloogiatena vaadeldi seejuures digiseadmeid (arvuteid, tahvelarvuteid ja nutitelefone), digitaalseid õppekeskkondi (nii spetsiifiliselt õppimiseks disainituid kui ka muid õppimiseks kasutatavaid keskkondi) ning digitaalset õppesisu (õpikeskkondades olevaid erinevaid materjale). Kitsamalt võib vaadelda õppekeskkondi ja õppesisu koos digitaalsete õppematerjalidena, mida kasutatakse digiseadmete abil. Varasemad uuringud ei ole ei Eestis ega rahvusvaheliselt teadaolevalt käsitlenud digitehnoloogiate õppimisel ja õpetamisel kasutamise viiside efekti õpitulemustele ning seda lünka püüdsime ka täita DigiEfekti projektiga. Seejuures selgitasime täiendavalt välja, kui suur roll õpitulemuste prognoosimisel on õpilasi ja klasse või nende õpetajaid iseloomustavatel tunnustel. See teadmine on oluline, et teha tulevikus põhjendatud valikuid nii digitaalsete õppematerjalide koostamisel, kasutuselevõtul kui ka kasutamise viisides. Samuti võimaldab läbi viidud uuring teha ettepanekuid poliitikakujundajatele ja uurijatele erinevateks jätkutegevusteks.

Õpitulemustena vaadeldi uuringus matemaatikapädevust, loodusteaduslikku pädevust, kommunikatsioonipädevust, õpipädevust, digipädevust ja sotsiaal-emotsionaalseid oskusi. Neist igaüht kirjeldati täpsemalt erinevate alamdimensioonide kaudu. Neid mõjutavate tunnustena vaadeldi kõige olulisemana digitaalsete õppematerjalide kasutamise viise. Selleks uuriti esiteks erinevaid tunnuseid, mis kirjeldavad õpilaste matemaatika-, loodusainete ja eesti keele tunde 3., 6. ja 9. klassides. Nende tunnuste põhjal kirjeldati tundide profiilid ja edasi uuriti, kuidas õpitulemused on prognoositavad erinevate profiilide esinemissageduse põhjal – kas ühe või teise profiili sagedasem esinemine viib paremate õpitulemusteni. Teiseks uuriti õppematerjalide kasutamise viise individuaalsel tasandil õpilaste poolt Opiqu e-õpikute kasutamise põhjal. Siinkohal kirjeldati õpilaste profiilid ja edasi uuriti, kuidas on õpitulemused prognoositavad nende põhjal.

Lisaks klasse ja õpilasi kirjeldavatele digitehnoloogiate kasutamise profiilidele võeti õpitulemuste prognoosimisel vaatluse alla ka mitmed muud tunnused, mis võivad varasemate uuringute põhjal avaldada õpitulemustele mõju: õpilase digiseadmete kasutamine, digipädevus, õpipädevus, sotsiaal-emotsionaalsed oskused, kognitiivne võimekus, isiksuseomadused, õpiärevus, koolirahulolu, õpetaja-õpilase suhtluse tajumine, pere sotsiaalmajanduslik olukord, tegevusvõimekus digitaalsete õppematerjalide kasutamisel matemaatika õppimisel ja erivajaduste esinemine. Arvesse võeti ka mitmed õpetajaid iseloomustavad tunnused: digihoiakud, tegevusvõimekus õpi- ja õpetamistegevuste kavandamisel ning digitaalsete õppematerjalide kasutamisel, enesetõhusus õppijate kaasamisel ja õpetamisstrateegiate rakendamisel, digivalmisolek ja hinnang digimaterjalide kasutamise võimalustele.

DigiEfekti uuring koosnes piloot- ja põhiuuringust (vt joonis 1). Esmalt värvati uuringusse 14 kooli, millest omakorda kaasati kõik 3., 6. ja 9. klassid koos kõigi õpilaste ning matemaatika-, loodusainete ja eesti keele õpetajatega. Uuringus nõustusid osalema 62 klassi 959 õpilast ja nende 93 õpetajat. Oluline on märkida, et uuringu valim oli eesmärgipärane ja seetõttu ei ole järeldused üldistatavad kogu Eestile.

Projekti plaan