Teoreetilised alused

Uurimisprojekt seob teoreetilised käsitlused õppimise viisidest (Simons ja Ruijters, 2008), õpetaja agentsusest (Priestley, Biesta ja Robinson, 2015; Leijen, Pedaste ja Lepp, 2019), nüüdisaegse õpikäsituse raamistikus (Õpikäsitus, 2017) oluliseks peetavatest kognitiivsetest ja mittekognitiivsetest oskustest (vt http://hm.ee/opikasitus/) ning tehnoloogiakasutust prognoosivatest hoiakutest (Adov, Pedaste, Leijen, Rannikmäe, esitatud). Digimaterjalide kasutusviiside kirjeldamiseks lähtutakse ka DigCompEdu raamistikust (https://ec.europa.eu/jrc/en/digcompedu). Samas vaadeldakse taustateguritena veel õppijate vaimset võimekust ja isiksuse omadusi ning nende käsitlemisel tuginetakse vastavalt Raveni kirjeldatud raamistikule vaimsete võimete kirjeldamiseks (Raven, 1936) ja suure viisiku teooriale (Costa ja McCrae, 1992). Järgnevalt avame kolm nimetatud teoreetiliste alustega seonduvat uurimisprobleemi, millele püüame käesoleva uuringuga lahenduse leida.

Simons ja Ruijters (2008) on leidnud, et nii üldhariduskoolis kui ka töökohal õppimisel võib eristada viite õppimise viisi: omandamine, osalemine, avastamine, kogemine, harjutamine. Nende puhul on kirjeldatud, millistes tingimustes on üks või teine sobilikum, kuidas need võimaldavad koostööd teistega jne. On oluline, et iga õppija kasutab erinevaid õppimise viise ja peab olema suuteline valima neid vastavalt situatsioonile, õpieesmärkidele ja enda kompetentsusele.

Inimese suutlikkust teha valikuid kirjeldab agentsuse käsitlus. Käesolevalt lähtume Priestley, Biesta ja Robinsoni (2015) agentsuse ökoloogilisest mudelist, mida oleme oma töös edasi arendanud (Leijen jt, 2019). Selle kohaselt kujuneb inimese suutlikkus teha otsuseid ja käituda vastavalt läbi kolme omavahel seotud dimensiooni. Esiteks on oluline kompetentsus – teadmised, uskumused ja hoiakud. Teiseks on olulised pika- ja lühiajalised eesmärgid. Kolmandaks on oluline oskus tajuda, tõlgendada ja hinnata situatsiooni.

Senised uuringud ei ole Eestis ega rahvusvaheliselt käsitlenud digitaalsete õppematerjalide ning nende abil õppimisel ja õpetamisel kasutatavate meetodite analüüsimise ja rakendamise võimalusi tehnoloogiakasutuse efekti mõistmise ja suurendamise eesmärgil. Nii ei ole teada, kuidas toetavad õpetajate ja õpilaste senised digitaalsete õppematerjalide kasutusviisid erinevaid õppimise viise ja milline on õpetajate agentsus õppeprotsessi kujundamisel, et omandada eesmärgiks seatud kognitiivsed ja mittekognitiivsed oskused.

Samuti ei ole teada, milline on agentsuses väljenduv ning digimaterjalide kasutamisel oluline õpilaste enesejuhtimisoskus ja selle roll kasutusviiside tõhususe tagamisel. Käesolev uuring püüab täita seda tühimikku ja nõnda pakkuda lahendusi digitaalsete õppematerjalide senisest tõhusamaks kasutamiseks.

Agentsuse kujunemisel ja erinevate õppimise viiside kasutuselevõtul on määrava tähtsusega ka õpilaste ja õpetajate hoiakud. Tehnoloogiakasutust prognoosivate hoiakute kirjeldamisel lähtume muuhulgas planeeritud käitumise teooriast (Theory of Planned Behavior, Ajzen, 1985) ning tehnoloogia aktsepteerimise mudelist (Technology Acceptance Model, Davis et al., 1989).

Oma varasemas Eesti põhikooliõpilaste tehnoloogiakasutust käsitlevas uuringus oleme näidanud Eesti valimile tuginedes, et on võimalik eristada käitumisele suunatud hoiakuid, sotsiaalseid aspekte ning tajutud kontrolliga seotud hoiakuid, mis ennustavad nii valmisolekut digiseadmeid kasutada kui ka kasutuse sagedust (vt Adov jt, esitatud, Adov, Must ja Pedaste, 2017). Samas ei ole teada uuringuid, mis oleks eesmärgiks seadnud, et digitaalsete õppematerjalide kasutuse efekti hindamisel uuritakse ka hoiakuid. See on teine probleem, mida püüame käesoleva uuringuga lahendada.

Käesoleva uuringu kolmas uurimisprobleem keskendub kognitiivsete ja mittekognitiivsete oskuste prognoosimisele. Kognitiivsete oskustena vaadeldakse rahvusvaheliste PISA testidega hinnatavaid oskusi (vt OECD, 2012), mida on hinnatud ka Eesti riiklikes tasemetöödes (vt Kärbla, Uibu ja Männamaa, 2018; Pedaste, 2018). Mittekognitiivsetest oskustest võetakse vaatluse alla Tartu ja Tallinna ülikoolide ning haridus- ja teadusministeeriumi jt partnerite koostöös valminud nüüdisaegse õpikäsituse raamistikus (Õpikäsitus, 2017) välja toodud oskused – õpioskused, enesejuhtimisoskused, koostööoskused ja subjektiivne heaolu.

Adov, L., Must, O., & Pedaste, M. (2017). Attitudes Towards Mobile Devices in Estonian Basic Education: Using the Framework of the UTAUT Model. In P. Zaphiris & A. Ioannou (Eds.), Learning and Collaboration Technologies. Technology in Education (pp. 319–329). Cham: Springer International Publishing.

Adov, L., Pedaste, M., Leijen, Ä., & Rannikmäe, M. (esitatud). Moving from Intention to Behavior: The Role of Self-efficacy and Social Influence in Predicting Teachers’ Reported Mobile Device Use for Teaching.

Ajzen, I. (1985). From Intentions to Actions: A Theory of Planned Behavior. In J. Kuhl & J. Beckmann (Eds.), Action Control: From Cognition to Behavior (pp. 11–39). Berlin, Heidelberg: Springer Berlin Heidelberg.

Allik, J., & Realo, A. (1997). Emotional Experience and its Relation to the Five-Factor Model in Estonian. Journal Of Personality, 65(3), 625–647.

Costa P. T., & McCrae R. R. (1992). Revised NEO Personality Inventory (NEO-PI-R) and NEO Five-Factor Inventory (NEO-FFI) manual. Odessa, Florida: Psychological Assessment Resources.

Davis, F. D., Bagozzi, R. P., & Warshaw, P. R. (1989). User Acceptance of Computer Technology: A Comparison of Two Theoretical Models. Management Science, 35(8), 982–1003.

Kärbla, T., Uibu, K., & Männamaa, M. (2018). Pikilõikeline sissevaade eesti keele taseme- ja eksamitööde tekstimõistmisülesannetesse. Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Estonian Journal of Education, 6(1), 157−178.

Leijen, Ä., Pedaste, M. & Lepp, L. (2019). Teacher Agency Following the Ecological Model: How it is Achieved and How it Could be Strengthened by Different Types of Reflection. British Journal of Educational Studies.

Organisation for Economic Cooperation and Development (OECD) (2013). PISA 2012. Results: What Students Know and Can Do: Student Performance in Mathematics, Reading and Science (Volume I). OECD Publishing

Pedaste, M. (2018). Loodusvaldkonna õpitulemuste e-hindamise kontseptsiooni täiendatud versioon. Tartu Ülikool, Sihtasutus Innove. Külastatud aadressil https://www.innove.ee/wp-content/uploads/2018/09/Loodusvaldkonna_e_hinda....

Pintrich, P. R., Smith, D. A. F., McKeachie, T. G. & McKeachie, W. J. (1991). A Manual for the Use of the Motivated Strategies for Learning Questionnaire (MSLQ). The University of Michigan.

Priestley, M., Biesta, G. J. J., & Robinson, S. (2015). Teacher Agency: An Ecological Approach. London: Bloomsbury Academic.

Raven, J. C. (1936). Mental Tests Used in Genetic Studies: The Performance of Related Individuals on Tests Mainly Educative and Mainly Reproductive. MSc Thesis, University of London.

Simons, P. R. J. & Ruijters, M. C. P. (2008). Varieties of Work Related Learning. International Journal of Educational Research, 47, 241-251.

Strom, P. S., & Strom, R. D. (2011). Teamwork Skills Assessment for Cooperative Learning. Educational Research and Evaluation, 17(4), 233–251.

Õpikäsitus (2017). Haridus- ja teadusministeerium. Külastatud aadressil https://www.hm.ee/opikasitus.